Justiitsministeerium saatis 20. oktoobril 2015 huvigruppidele arvamuse avaldamiseks eelnõu e-residentsuse väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega muuhulgas selgitati plaani muuta äriseadustikku eesmärgiga võimaldada juhtida Eesti äriregistrisse kantud äriühinguid välisriigist. Eelnõuga kaotatakse juriidiliste isikute juhatuse Eestis asumise nõue ja seeläbi võimaldatakse juhtida Eesti äriregistrisse kantud äriühinguid välisriigist. Juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda Eestis kontaktisik. Eelnõu on loodud ülla eesmärgiga hoogustada Eesti majandustegevust, kuid sisaldab veel mitmeid murekohti, mis vajavad eelnevalt lahendamist.

Risk jääda ilma tõhusast õiguskaitsest
Muudatuse tulemusel tekib risk, et teatud välisriigist loodud juriidiliste isikute liikmed ja asutajad jäävad ilma võimalusest saada tõhusat õiguskaitset. Justiitsministeeriumi hinnangul juriidilise isiku asukoha alaste nõuete täielikul kaotamisel muutuks raskemini prognoositavaks see, kas välisriigi kohtud selliste äriühingutega seotud vaidlusi üldse menetlusse võtavad, ning juhul, kui ühingul puudub ka Eestis kohtualluvus, võidakse jõuda tulemuseni, kus äriühingut ei ole võimalik hageda ei Eestis ega välisriigis. Samas, kui kaotatakse Eestis asukoha omamise nõue, võib tekkida olukord, kus Eestis registreeritud äriühingul ei ole Eesti rahvusvahelise eraõiguse seisukohast Eestis asukohta, kuna kohtualluvus määratletakse ühingu asukohast lähtuvalt. Sellisel juhul ei saa Eesti äriühingut ühinguõiguslikes vaidlustes Eesti kohtus hageda (nt osanikud ei saa vaidlustada koosoleku otsust). Kas sellised isikud saavad oma nõudega pöörduda välisriigi kohtusse, millest ühingut juhitakse, sõltub sellest, milline on kohtualluvuse kontrollimise regulatsioon konkreetses välisriigis, kuhu hagi esitada soovitakse. Ei ole välistatud, et ka selle välisriigi õiguse kohaselt konkreetse äriühingu kohta hagi esitada ei saa, sest puudub selle riigi kohtualluvus. Nii võivad teatud osanikud jääda ilma igasugusest võimalusest saada efektiivset õiguskaitset.

Võlausaldajate nõuete maksmapanek võib raskeneda
Lisaks võib muutuda raskemaks Eestis asuvate võlausaldajate (sh nt Maksu- ja Tolliamet) nõuete maksmapanek Eesti äriühingute pankrotimenetluses. Eesti kohtutes allub vaidlus selle riigi kohtule, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Eeldatakse, et äriühingu või muu juriidilise isiku puhul on tema põhihuvide kese seal, kus asub tema registrijärgne asukoht, kuid tegemist on üksnes eeldusega, mille paikapidavust kohus peab maksejõuetusmenetluse asja lahendades vajaduse korral kontrollima. Tartu Ülikool viitab olukorrale, kui seadusandja otsustab Eesti äriühingute puhul kaotada äriühingute kohustusliku Eesti asukohanõude, soodustab see võimalust, et selliseid äriühinguid juhitakse faktiliselt välisriigist, mis võib omakorda soodustada võimalust, et selliste äriühingute põhihuvide kese maksejõuetusmenetluse määruse tähenduses on samuti välisriigis. Eelnev võib kahjustada Eesti äriühingu Eestis asuvaid võlausaldajaid, kuna muudab ebatõenäolisemaks võimaluse, et Eesti äriühingu pankrotiasja saab menetleda Eesti kohus. Sellisel juhul võib näiteks Maksu- ja Tolliametil olla tulevikus raskem oma nõudeid Eestis registreeritud, kuid faktiliselt välisriigist juhitud äriühingute suhtes maksma panna. Selle põhjuseks on olukord, kus selliste äriühingute suhtes ei pruugi pankrotimenetlust saada maksejõuetusmenetluse määruse kohaselt Eestis läbi viia. Tõepoolest võib eelnõus väljapakutud muudatuste tulemusel teatud ühingutega seotud maksejõuetusmenetluse kohtualluvus liikuda välisriiki, sest ELi maksejõuetusmääruse kohaselt viiakse maksejõuetusmenetlus läbi selles riigis, kus asub ühingu põhihuvide kese, mis küll on eelduslikult registrijärgse asukoha riik, kuid seda ei pruugita kohtutes selliselt tõlgendada. Seetõttu võib välisriigi kohtualluvuse risk võimenduda. Nimetatud riske on püütud maandada just kontaktisiku regulatsiooniga, samas mainitud riske see üksikutel juhtumitel täielikult maandada ei pruugi.

Välisriigid ei pruugi äriühinguid tunnustada
Välisriigid, mis lähtuvad äriühingute tunnustamisel n-ö asukohateooriast, ei pruugi tunnustada välisriigist faktiliselt juhitavat Eesti äriühingut Eesti äriühinguna. Isegi Euroopa Liidu riikide puhul tuleb arvestada, et Euroopa Kohtu viimaste aastate kohtupraktika näib liikuvat selles suunas, et tema varasem seisukoht, mis ei nõudnud ühingu tunnustamiseks registririigi ühinguna teiste liikmesriikide poolt mingit sidet registririigiga, ei pruugi enam täielikult kehtida ning tunnustamise eelduseks võib saada mingisuguse faktilise sideme eksisteerimine registririigiga. Praegu on veel vara tõsikindlalt öelda, kas see on või saab Euroopa Kohtu praktikaks (lahendid on ebaselged; õiguskirjanduses on esindatud erinevad seisukohad; sekundaarsed õigusaktid puuduvad). Juhul, kui see nii oleks, siis võiks näiteks Saksa jurisdiktsioon käsitada Eesti osaühingut, mille juhatus ja kogu tegevus asub Saksamaal, hoopis Saksa seltsinguna või täisühinguna, millega kaasneks omakorda osanike piiramatu isiklik vastutus. Sama probleem võib ilmneda ka seoses kolmandate riikidega. Sellisel juhul kaoks e-residendi poolt Eestis nt osaühingu asutamise (sealjuures muu sideme Eestiga puudumisel) mõttekus. Eelnõus ettenähtud lahendus – säilitada mingigi side (juhatuse Eestist väljaspool asumise korral kontaktisiku määratlemine) – peaks aitama seda riski teatud määral vähendada.

Eesti kui offshore-riigi maine
Mitmed huvigrupid on märkinud, et mida lihtsam on Eesti äriühinguid distantsilt asutada ja juhtida, seda suurem on tõenäousus, et Eesti pakutavaid e-teenuseid kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel. Eesti Advokatuur on märkinud, et riigil peab olema piisav kindlustunne, et e-residentsuse projekti sama kiirusega edasi arendades ei juhtuks olukord kus Eesti muutuks atraktiivseks kuritarvituste platvormiks (sh isikutele, kelle suhtes on ettenähtud ettevõtlus- või ärikeeld või kes näevad Eestis ühingu asutamise kaudu lihtsalt võimalust kuritegevuseks). Politsei- ja Piirivalveamet on avaldanud muret seoses sellega, et e-residentsuse projekti tulemusel on kõige suuremaks riskiks Eesti muutumine offshore-piirkonnaks nii rahapesuskeemides kui maksupettustes. Eesti võib sattuda Financial Action Task Force’i musta või halli nimekirja. Nii sellega kui ka asjaoludest iseseisvalt tulenevalt võivad kaasneda USA ja EL-i pankade piiravate meetmete rakendamine (nt USA korrespondentpangad lõpetavad suhted Eesti krediidiasutustega) ning ka riigi krediidireitingu märgatav halvenemine.

 

Väljapakutud muudatused:

  • Kaotada osaühingute/aktsiaseltside juhatuste Eestis asumise nõue, et ühinguid saaks juhtida välisriigist.
  • Kui ühegi juhatuse liikme asukoht ei ole Eesti, tuleb määrata äriühingu Eesti kontaktisik, kellele saab kätte toimetada ettevõtjaga seotud menetlusdokumente ja tahteavaldusi.
  • Kontaktisik võib olla üksnes teatud kitsas ring usaldusväärseid teenusepakkujad
    (advokaadid/advokaadibürood, vajaduse korral ka notarid, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 7 nimetatud „usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja“, kes peavad juba kehtiva õiguse alusel tegutsema rahapesu andmebüroo väljastatud tegevusloa alusel).
  • Kui äriühing kontaktisikut teatud aja jooksul ei määra, algatatakse äriühingu sundlõpetamine.