Juuni alguses presidendi Kersti Kaljulaidi pool kokku kutsutud ümarlaual otsustati välja töötada ärimudel, mis e-residentsuse programmi Eestile eduks pööraks. Sealjuures otsustati hinnata detailselt kõiki kaasnevaid riske ja võimalikke (maine)kahjusid ning töötada välja nende maandamistegevused.

Ümarlaual osalesid e-residentsuse programmi vedajad ja nõukogu, ministeeriumite, Finantsinspektsiooni, Eesti Panga, politseistruktuuride, Registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK), Riigi infosüsteemi ameti (RIA), Advokatuuri, Notarite Koja, Teenusmajanduse Koja, Eesti Võlausaldajate liidu ja teiste e-residentsuse programmiga kokkupuutuvate osapoolte esindajad.

Juunikuus sai kokku lepitud, et kõik osapooled esitavad 14. augustil toimuval maraton-ümarlaual oma hinnangud võimalikest riskidest ja teevad oma ettepanekud nende maandamiseks. Ühtlasi profileerivad e-residenti Eesti riigi edu võtmes.

Peamisteks murekohtadeks täna on asjaolud, et Eesti riik lubab oma majandusruumis tegeleda ettevõtlusega, kuid samas ei lase teostada rahalisi tehinguid ning annab laialdased õigused ettevõtlusega tegeleda, kuid jätab reguleerimata sellega kaasnevad kohustused. Uuringute ja analüüside tellimiseks kuulutatakse välja hankeid ja kulutatakse tohutuid summasid ja kui uuring on valmis, siis ei ole selle tulemused enam adekvaatsed. Maksude maksmata jätmine on väga lihtne, nende prognoosimine aga raske ning Äriregister on juba kui prügimägi.

EVUL-i hinnangud riskidele ja ettepanekud maandamiseks

RISK I – Eesti pangad ei ava e-residentidele pangakontosid, sest ei tunne neid

E-residendid saavad küll väga lihtsasti asutada ettevõtteid ja kasutada e-riigi hüvesid, kuid pangakontot avada ei saa, sest Eestis tegutsevad pangad kohaldavad neile ülimalt rangeid nõudeid, mis tulenevad rahapesu tõkestamise alusprintsiibi kinnipidamise kohustusest – tunne oma klienti ehk Know Your Customer.

Üle 70 %  e-residentidest kasutab Eesti pankade asemel välismaiseid teenuseid makseteenuseid ja ligikaudu 90% e-residentide ettevõtetest, mis on asutatud alates 2015 aastast – ei maksa jooksvalt riiklikke makse (riiklikud ja/või tööjõumaksud).

Ettevõtteid luuakse ilma osakapitali sissemakseta ja pangakontod avatakse välismaistes pankades, seda teadlikult planeerides või pole nad saanud vastavalt luba arvelduskonto avamiseks Eesti panga poolt. Sisuline konflikt on siin juba selles, et ühelt poolt me lubame oma majandusruumis tegeleda ettevõtlusega, kuid teisalt soodustame teostama rahalisi teginguid väljaspool Eestit.  Oht riigi mainekahjuks on siin väga suur, sest me anname loa kasutada legaalset instrumenti (ärikeha) mujal riikides, kus rahapesu on võimalik. Maksekonto võimaldamisega suurendatakse üksnes riske, mis selle probleemiga võivad kaasneda.

Ettepanek maandamistegevusteks

Ajakohastada tuleks Eesti pankade ranget kontrollimehhanismi ja laiendada kontrolli kohustust Eesti riigile, näiteks EMTA-le. Selleks võiks kohaldada e-residentidele (ühtlasi ka residentidele, kellel puudub KMKR kohustus) ettevõtluskontot, mis oleks laiendatud piiridega – laekunud sissetulekust broneeritakse 20% Maksuametile maksudeks või deposiiti. Pank broneerib ja kannab raha EMTA-le, kes ise arvestab maksud, deklareerib aruande ja publitseerib avalikkusele (tasutud/broneeritud) maksud. Ettevõtluskontot omaval ettevõttel peavad olema sularahatehingud võimalikud teatud piirangutega. Näiteks võiks kohaldada juriidilisele tehingupartnerile kohustus deklareerida ja maksta ise 20% EMTA-le teise tehingupoole maksud.

Kuna kõik rahaülekanded on sellisel juhul läbipaistvad nii pangale kui EMTA-le, võiksid nad ka ühiselt teostada „tunne oma klienti“ kontrollmehhanismi. Ettevõtluskontot omaval mittekäibemaksukohuslasest ettevõttel, kes maksab igalt sissetulekult makse, peaks olema ettevõtlusega tegelemine täielikult aruandlusvaba. Motoks oleks: kauple ja ära muretse muude asjade pärast. Käibemaksu piirmäära ületamisel tekib aruandluskohustus ja 20% broneeritud tulu vabaneb vaid juhul, kui aruandluskohustus on riigi ees täidetud.

RISK II – vaid 10% e-residentide ettevõtetest maksavad makse ja neist omakorda on ligikaudu 30% riskantsed ärid.

Lasime e-residentide ettevõtted ära hinnata Inforegistri teaduspõhise krediidiriski-hindamise mudelil – Krediidiskooril.  Krediidiskoor on koostöös Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli andmeteaduritega välja töötatud rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspõhine mudel, mis ennustab ettevõtete maksejõuetuks muutumise tõenäosust  99,7 % täpsusega.

30% e-residentide ettevõtetest kuuluvad keskmisest kõrgemasse riskiklassi ehk problemaatilisse ja riskantsesse riskiklassi. Enamvähem samasugune on see protsent aga ka kohalike ettevõtjate puhul. Näiteks, meie enda Eesti ettevõtetest vaid 20% maksavad tööjõumakse vähemalt miinimummäära ulatuses. Põhjuseks on siin pigem meie majanduspinnas, mis annab küll laialdased õigused ettevõtlusega tegeleda, kuid jätab reguleerimata sellega kaasnevad kohustused. Kasutatakse tankiste, jäetakse esitamata aruandeid, tegeletakse korraga kümnetes või isegi sadades ettevõtetes käibemaksu piirmäära ulatuses ja jäetakse deklareerimata kogukäive jms.

Ettepanek maandamistegevusteks

Riskide hindamiseks ja alarmeerivate ohuallikate kättesaamiseks tuleb tööle panna reaalaja-majanduses töötav seiremehhanism ehk DASHBOARD – lahendus, mille peal jookseb analüütika. Kui riiklikud registrid omavahel sünkroonis ei tööta või omavahelised andmeliidesed on tegemata,  siis tasub hakata riigil kaasama oma e-riigi ülesehitamisel ka erasektori loodud võimalusi, sest kümnetest miljonitest eurodest oluliselt kallimaks võib osutuda ajakulu.

Näiteks REGISTER OÜ on loonud linkandmetel põhineva rakendusliidese (API), mis võimaldab saada äriinfot Inforegistri platvormilt reaalajas uueneva infoga või vajadusel päringupõhiselt. Info ettevõtete ja nendega seotud isikute kohta pärineb erinevatest riiklikest andmekogudest ja eraallikatest. Näiteks ettevõtete maksu- ja muud võlad, majandusaasta aruannete info, ettevõtte struktuurne info ja muutused,  tasutud maksud, lisaks analüütilised mudelid jpm – kokku 100 000 000 000+ fakti ettevõtete kohta. Tänu linkandmetele on võimalik lihtsasti teha ka „rätsepatööd“ – luua spetsiifilisi seoseid ja lahendusi.

Tulude ja majandusliku mõju hindamiseks tuleks kasutusele võtta sama mehhanismi alusel DASBOARD lahendus, millel jookseb peal reaalaja-analüütika.  Unustame ära keerulised uuringud ja analüüsid, mille tellimiseks kuulutatakse välja hankeid, kulutatakse tohutuid summasid ja kui uuring on lõpuks valmis, siis on aeg juba niipalju edasi liikunud, et uuringu tulemused ei ole enam adekvaatsed. Andmetel põhinev analüüs on usaldusväärne vaid juhul, kui analüüsiks olev sisend ei ole aegunud.

Keeruliste uuringute baasil tehtud majandusliku mõju analüüsi kohaselt peaks e-residentsuse programm aastaks 2021 tooma Eesti riigile ligikaudu 31 miljonit eurot puhastulu ning ligi 194 miljonit eurot kaudset sotsiaalmajanduslikku puhastulu. Eelduslikult  peaks Eesti riigil aastaks 2021 olema ligikaudu 150 200 e-residenti, kes on loonud selleks ajaks 20 200 ettevõtet. Vastavalt sellele analüüsile on aastaks 2025 keskmine tegutsev e-residendi ettevõte Eestisse jätnud ligikaudu 70 000 eurot otsest ja kaudset puhastulu ehk kokku 1,4 miljardit eurot. Kõlava klišee järgi peaks iga e-residentsuse programmi investeeritud euro tooma hinnanguliselt Eesti riigile tagasi 100 eurot.

Raske on seda usutavaks mõelda, kuigi kahtlemata oleks selline „jumalik puudutus“ vast meie kõigi unistuste tipp.

 

Kuidas EVUL profileerib e-residenti ja mõõdab tulu Eesti riigile?

Pole mõtet keskenduda e-residentide kaudsele majanduslikule mõjule, mida nad endaga kaasa toovad, tarbides Eestis teenuseid, näiteks raamatupidamist vms ega nende loodavatest töökohtadest, mis toovad tulu maksude näol. See kaudne kasu, mille taga ei ole võrdluseks analüüsitud kulusid, on piisavalt hoomamatu ja ei põhine tegelikult mitte millelgi. Samuti ei ole imponeeriv nende poolt loodavate töökohtade arv, sest turul ei ole kohalikelgi ettevõtjatel enam töötajaid võtta.

Massiäri nõuab kohanemist ja teistmoodi valmisolekut

Aga mida tuleb märgata, on võimalused – massi juurdevool meie riiki. Mass loob uusi võimalusi, juhul kui me oskame massi oskuslikult ära kasutada. Nii nagu riigid, kes elatuvad (mass)maavaradest, (mass)turismist jne.

Mass loob uued võimalused aga toob kaasa ka tõsiseltvõetavad ohud. Massi puhul võib nii ühte kui teist olla väga palju, mistõttu tuleb osata julgelt raamidest välja astuda ja kaaluda massiga seotud riske, kohanemisvõimalusi, kaasnevaid kulusid ja töötada välja maandamistegevused. Näiteks Inforegistris oleme piisavalt pikalt kokku puutunud massiga. Kui ikka 500 tuhat külastajat kuus kasutavad veebiportaali, siis tuleb garanteerida serveripargi jõudlus, osata mass email-pöördumistele vastata ilma inimtööjõu abita jne.jne.  Sellisel juhul ei saa lubada endale käsitööd ega inimressursi kulu, mis on massiäris tohutult suur, kui vastavad riskid on maandamata. Samamoodi ei tohi teha seda riik.

Massiliste e-residentide Eestisse tulekuga kaasneb riigil vajadus kohaneda ja nendega kaasnevad ka nii otse- kui kaudsed kulud. Ükski asi ei püsi püsti ise, ei e-riik, e-äriregister, e-toimik jne. Peaaegu kõikide riigi registrite, andmekogude jms ülalpidajaks on eesti rahvas. Naiivne oleks siin oodata, et riik oleks hea ettevõtja, kes oskab välja mõelda häid ja õigeid ärimudeleid. Liiati – ettevõtjad ei soovi, et riik tungiks ettevõtlusturule konkureerima oma mõjujõuga.

Järelikult jääb alles vaid üks õiglane viis kasu saamiseks Eesti riigile ja seeläbi kogu ühiskonnale.

Solidaarsusmaks – kui kasutad, siis hüvitad

Eesti riigile, kui e-residentsuse programmi algatajale peab jääma õigus öelda, mis on hind, mida iga e-residendi ettevõte peab talle garanteeritult aastas maksma. Olgu selleks siis kas ettevõtlusmaks, solidaarsusmaks, ettevõtluskindlustus maks vms. Tähtis on, et iga ettevõte maksaks riigile garanteeritud maksu, mis oleks siiski piisavalt väike, et ei tekitaks kellelegi valu, rääkimata investeeringute väljavoolust.  Suure massi puhul saab riik garanteeritud hinda hoida ka madalal.

Ettevõtlusmaks ehk solidaarsusmaks oleks aus Eesti riigi suhtes, mis on võimaldanud e-riigi, e-residendid, e-lahendused ja ettevõtete asutamised minutitega, kuid mitte kellegi meist ei ole aimu, mis kõige selle ülalpidamine maksab (serveripargid, tarkvara arendused, parandused, uuendused, haldused, inimkapital jne jne)

Ettevõtlusmaks, ehk kõigi ettevõtete solidaarsusmaks oleks aus ka kõigi majanduskeskkonnas toimetavate ettevõtete suhtes. Me kõik teame lugusid OÜ-tamisest. Teame ettevõtjad, kes ei ole eales sentigi riigile makse maksnud. Teame ettevõtjaid, kes tegutsevad korraga kümnetes ettevõtetes, deklareerimata sentigi käivet. Ja me teame ka neid ettevõtjaid, kes järjepideva kohusetundega maksavad riigile ausalt ning kohusetundlikult makse, kuid riigile jääb ikka sellest väheks. Poliitiliste lubaduste raames ähvardavad ausaid maksjaid täiendavad maksud või suuremad maksumäärad. Ettevõtete solidaarsusmaksuga lõpetaksime ära ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ja kõik 280 000 hakkaksid solidaarselt panustama maksude tasumisse.

Riigi tulud paremini prognoositavaks, Äriregister korda ja riigi haldamiskulud vähemaks

Eestis on tänaseks sürreaalne hulk registrisse kantud ettevõtteid – 280 000 tükki, kellest vaid 20% maksavad enamvähem mõistlikke tööjõumakse. Sisuliselt 20% ettevõtetest peavad ülal 80% ehk kokku 250 000 ettevõtet. Ettevõtete hulk kasvab aastast-aastasse ning “suurpuhastuse korras” likvideeritakse neid Äriregistrist kuhjakaupa sundkustutamise läbi. Ettevõtlusmaks, mis oleks solidaarsusmaks nii riigi kui teiste ettevõtjate suhtes, korrastaks kogu ettevõtluskeskkonna võrdlemisi kiiresti. Kui tasuta enam ei saa ja niikuinii peab maksma, siis püütakse ikka lihtsamalt läbi saada – ettevõtted hakkavad ühinema, lõpetatakse pikale veninud likvideerimised jms. Kindlasti jääksid ca 30% ettevõtetest võlgu, kuid ka selle maandamisega tuleks tegeleda, näiteks rakendada ettevõtluskonto sundkohaldamist vms.

Lihtsustatud näide ettevõtlusmaksu tasumääradest:

Ettevõtte liik Mikro  Väike Norm Keskm Suur Mega Kokku
Käibemaht Kuni 50K Kuni 200K Kuni 500K Kuni 1 M Kuni 10M Üle 10M
Ettevõtete osakaal 64% 14% 8% 7% 6% 1% 100%
Ettevõtlusmaksu kuumäär 44 € 88 € 199 € 299 € 499 € 1 999 €
Ettevõtete arv Aastas (€) Aastas (€) Aastas (€) Aastas (€) Aastas (€) Aastas (€) Aastas (€) kokku
300 000 101 376 000 44 352 000 57 312 000 75 348 000 149 700 000 71 964 000 500 052 001
400 000 135 168 000 59 136 000 76 416 000 100 464 000 143 712 000 95 952 000 610 848 000
500 000 168 960 000 73 920 000 95 520 000 125 580 000 179 640 000 119 940 000 763 560 000

 

Eesti Võlausaldajate Liit seisab ausa ja läbipaistva ettevõtluse eest!