Pärnu Raamatupidamiskonverentsil arutleti tänavu selle üle, kellele üldse on tarvis majandusaasta aruandeid ning kas neis esitatud andmeid tasub uskuda. Eesti Võlausaldajate Liidu juht Marie Rosin ütleb, et asi läheb tõsiseks siis, kui vigased aruanded hakkavad kellelegi teisele haiget tegema.

Paraku ei esita viiendik Eestis tegutsevaid ettevõtteid majandusaasta aruandeid. Paljud väiksemad firmad panevad midagi küll aruandesse kirja, kuid ei võta seda kohustust ja esitatud numbreid liiga tõsiselt. Lisaks on ettevõtjaid, kes esitavad sihilikult eksitavaid numbreid.

Rosin tõi näite, et kui ettevõtja jääb äripartneritele sadu tuhandeid eurosid võlgu ning kannab miljoni euro jagu raha oma teistele ettevõtetele, mis ei esita aruandeid üldse või panevad kirja ainult rea nulle, on kuri karjas. Taoline probleemne ettevõtja võib aga kohe uue äriga algust teha või osaleda riigihangetel ning teda ei takista miski. Rahast ilma jäänud võlausaldajad peavad aga toimuvat võimetult pealt vaatama.

Palju ettevõtteid, vähe aruandeid

„Täna on tavaline see, et ühel ettevõtjal on kümneid firmasid ja ta justkui tegeleb nende kõigiga, aga kusagil on ju inimlikud piirid. Me keegi ei kujuta ette, et meil oleks ühel päeval 10 last ja me jõuaks nende kõigiga põhjalikult tegeleda. Täiesti mõistlik oleks ka ettevõtjalt küsida, et kui sul on 10 firmat ja 9 neist ei esita aruandeid, siis milleks neid veel juurde vorpida?“ rääkis Rosin nördinult.

MAKSU- ja TOLLIAMET‘i peadirektori asetäitja Rivo Reitmann tõdes arutelus samuti, et kui Äriregistri asemel tuleks majandusaasta aruanne esitada maksuametile oleks kord ammu majja löödud. Vajadus andmeid kätte saada on tema sõnul aga endiselt olemas, kuid pahatihti suhtuvad ettevõtjad kirjapandusse ükskõikselt.

Täna on ainuke karistus aruennete esitamata jätmise korral firma kustutamine, kuid sellisel juhul kustuvad ka ettevõtte võlad ning nahaalne juht saab puhtalt lehelt uuesti alustada. Paraku ei tekita esitamata aruanded piisavat hirmu ka äripartnerites, kuigi võiks. „Kui ettevõtja ei võta tõsiselt aruandluskohustust, kas ta siis võtab tõsiselt minuga tehtud lepingut? See peaks olema esimene punane tuluke,“ kommenteeris olukorda Audiitorbüroo BAKER TILLY BALTICS OÜ partner Sander Kallasmaa.

Andmed on vanad ja suures osas üldse puudu

Rosina sõnul on häda majandusaasta aruannetega ka selles, et informatsiooni on vaja reaalajas ning teadmine selle kohta, mis toimus aasta või pool tagasi, on lootusetult iganenud. Äripartneritel on otsustamiseks vaja teada, mis toimub ettevõttes täna ja mis hakkab toimuma homme.

Eestis on 5 000 suuremat ettevõtet, kes maksavad 90 protsenti maksudest ja võtavad aruandlust ka tõsiselt. Ülejäänud ettevõtted, keda on pea 200 000, esitavad aruandeid nii, kuidas parajasti tuju on. Kui majandusaasta aruendes esitatud numbrid on iganenud või puudulikud, siis kuidas taolisi ettevõtteid hinnata?

Kas neile tohib müüa järelmaksuga? Kas tegemist on usaldusväärse partneriga? „Oluline on vaadata seoseid, kes on see inimene, kes on selle ettevõtte taga. Kas ma tahan osta kaupa e-poest, mille juht on just ühe samasuguse poe pankrotti lasknud?„ tõi Rosin näite. (vt pankrotistunud ettevõtteid EVUL-i lehelt)

Ettevõtja ja koolitaja Manivald Sternhof märkis arutelus, et sama meelt on tegelikult ka pangad, kes ettevõtte laenukõlblikkust ei hinda mitte majandusaasta aruande järgi, vaid tahavad teada, kuidas on ettevõtte läinud viimasel kolmel kuni kuuel kuul.

Aruannetes on vigu ja need võivad suisa eksitada

Vigu tehakse aruannete esitamisel aga kõiksuguseid. Kallasmaa tõi välja, et pahatihti ei ole ettevõtted varade hindamisel piisavalt konservatiivsed. Kui mingite nõuete laekumine on väga ebatõenäoline, siis võivad need ometi leida koha varade all ning firma paistab paremas seisus, kui ta tegelikult on. Samuti võib ettevõttele kuuluv kinnisvara olla arvel tegelikust väärtusest oluliselt kallimalt. Vahel võib aga juhtuda, et tulud ja kulud satuvad valedesse ajaperioodidesse ja nii õnnestub firmat taas ilusamaks vuntsida.

Sternhof tõi näite kliendist, kellel olid bilansis kogemata eurod ja Rootsi kroonid sassi läinud ning seetõttu võis majandusaasta aruande lugeja saada firmast liiga optimistliku pildi.

Ettevõtja saab ennast ise ka aidata

Enamiku selliste ohtude vastu saab ennast lihtsasti kaitsta: Inforegistris on näha ettevõtete ja vastutavate isikute taust ning ärikäitumise ajalugu, maksuvõlad jmt oluline.