Eestis on üle 600  äriühingu, kus puuduvad juhatuse liikmed. Suur osa sellistest ettevõtetest on probleemsed või raskustes, kasutades ära seadusepügalat, mis teeb keeruliseks kuritahtlikuse korral vastutusele võtmise, selgub Inforegister.ee avaldatud andmebaasist.

Äriregister võimaldab ettevõtetel eksisteerida ka ilma juhatuseta. Selline olukord saab sündida kolmel juhul: (1) juhatuse liikme surma korral, (2) tagasiastumise avalduse korral ja (3) ärikeelu korral. Kuigi esmapilgul ei tundu juhatuseta ettevõtted midagi halba, siis praktika näitab, et paljud neist on probleemsed. Juhatusest tagasiastumine on võimalus vastutusest eelmale hiilida. Kui ettevõttel puudub juhatus, siis puudub ka ettevõttes vastutaja, mis tähendab, et pahatahtliku maksejõetuse puhul ei ole võimalik kedagi vastutusele võtta.

„Võlausaldaja saab juhatuse liikmeteta äriühingute puhul loota üksnes registripidajale, kes peab andma ühingu omanikele (osanikele, aktsionäridele jt) vähemalt kuue kuu pikkuse tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks. Kui ühingu omanikud uut juhatuse liiget tähtaegselt ei vali, otsustab registripidaja ühingu sundlõpetamise. Eeltoodul puudub aga praktikas majanduslik perspektiiv, sest pahatahtliku juhatuse liikme puudumise olukorras ei ole ühingul vara, mille arvelt nõudeid täita,“ selgitab MERCATORIA vandeadvokaat Robert Sarv, miks tasub juhatuse liikmeteta ettevõtete osas olla ettevaatlik

„Kui ühingul puudub vara, siis tuleb iga kord täiendavalt analüüsida, kas juhatuse liige võiks isiklikult võlausaldaja ees vastutada. Kui juhatuse liige ei ole enda kohustusi rikkunud, siis vastutust ei järgne. Kui juhatuse liige siiski rikkus kohustusi (nt sõlmis pankrotiolukorras tehingu ilma võlausaldajat sellest teavitamata), võib juhatuse liikme isiklikult vastutusele võtta,“ ütles Sarv.
Ministeerium alustab kontrolli

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul vastutab juhatuse liikmete kannete õiguse eest äriühing ise, andmeid ka kontrollitakse, ent süstemaatiline lähenemine probleemile hetkel puudub: „Praktikas on register probleemsete ühingutega tegelenud jooksvalt, kuid hetkel puudub süsteemne lähenemine selles osas, kuidas probleemsetest ühingutest teada saada.“
„Selleks, et operatiivselt juhatuseta ühinguid üles leida ja nendega vastavaid toiminguid teha, oleme otsustanud kord aastas koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega ühingud nimekirjana välja võtta. 9.09 seisuga on see nimekiri ka välja võetud ning registriosakond alustab kontrolli nende ühingute osas, mis ei ole juba seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega sundlõpetamisel,“ ütles Tuulik
Kontrolli ettevõtte tausta
Kõige efektiivsem kaitsevahend võlausaldajale on äriühingu tausta kontrollimine. „Kuna ilma kohtuta puudub võimalus tuvastada, kas seadust on kuritarvitatud, siis kehtiva regulatsiooni täiendamine ilmselt praktilist väljundit ei omaks. Pigem on kasu sellest, kui (1) registripidaja tegeleb aktiivselt selliste probleemsete ühingutega; (2) võlausaldaja kontrollib enda tehingupartneri tausta, vajadusel küsib ettemaksu / tagatist (kõige efektiivsem kaitsevahend); (3) enda kohustusi rikkunud inimesed (juhatuse liikmed) võetakse vastutusele,“ selgitas Sarv.

Inforegister.ee andmetel on Eestis on 750 äriühingut, kus puuduvad juhatuse liikmed. Suurem osa nendest ettevõtetest on raskuses. Suurim maksuvõlg on kütuseäriga tegeleval SimCity OÜ-l ulatuses üle 5 miljoni euro, teist ja kolmandat kohta jagavad Rosneft Eesti OÜ (1,65 miljonit) ja Maviar OÜ (0,36 miljonit). Maksuvõlg on juhatuseta ettevõtetest üle 160 äriühingul.

Suurima käibega juhatuse liikmeteta äriühing on Korall Invest OÜ (5 miljonit), käivet on näidanud 750 ettevõttest mai lõpu seisuga vaid 28.

Riiklike makse on tasunud enim Simcity OÜ (565 tuh eurot) ja Henla Ehituse AS (242 tuh eurot). Henla Ehituse AS on ka suurimad palgamaksjad juhatuseta ettevõtetest (115,2 tuh eurot ja 86,7 tuh eurot).

Juhatuseta ettevõtteid võib leida aastast 2005. 2010 aastast ja varasemast perioodist puudub juhatus 23 ettevõttel. Käibemaksuregistrisse on kantud 750 juhatuseta ettevõttest 43. 2016 aastal on tööjõumakseid teinud 27. ettevõtet.