Ettevõtted ei peaks osutama kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoda.

Ettevõtetele valmistab muret tänane olukord, kus kohtutäiturilt saadud töötaja sissetuleku arestimise akti täitmisega kaasnevad ettevõttele täiendavad ülesanded ja kulud, mida ettevõttele ei hüvitata. Probleemi lahendamiseks saatis koda justiitsministeeriumile kaks ettepanekut.

Kui kohtutäitur saadab võlgniku tööandjale töötasu arestimise akti, siis kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid. Tööandja peab muu hulgas arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning lisaks peab tööandja tegema ülekande kohtutäituri arvelduskontole. Arestimisakti täitmisega seotud toimingutega kaasnevaid kulusid tööandjatele aga ei hüvitata. Seega sisuliselt osutavad tööandjad täna kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust.

Probleemile on kaks lahendust

Esimeseks tegi koda ettepaneku, et kohtutäitur peab tööandja nõudmisel hüvitama töötasu arestimise akti täitmisega kaasnevad kulud fikseeritud summa või teatud protsendi ulatuses kinnipeetud töötasust. Tööandjale tekkinud kulud peaks kohtutäitur tasuma oma tasu arvelt nii, et ei suureneks võlgniku kohustused. Kuna tööandja täidab sisuliselt kõrvalkohustusena kohtutäituri ülesandeid, siis oleks selline lahendus tööandja jaoks õiglane.

Alternatiivina pakkus koda välja lahenduse, et tööandja annab pärast arestimisakti kättesaamist kohtutäiturile teada arvelduskonto, kuhu tööandja kannab töötaja töötasu. Sellisel juhul ei arvesta tööandja, kui suur osa töötasust tuleb kinni pidada ning ei tee ülekannet kohtutäituri arvelduskontole, vaid annab kohtutäiturile üksnes teavet selle kohta, millise konto peab kohtutäitur arestima.

Sellise lahenduse korral ei tekiks tööandjal nii suures ulatuses lisakohustusi. Juhul kui tööandja teeb palgamakse või hakkab tulevikus tegema töötaja nõudmisel palgamakseid sularahas, siis tekiks tööandjal kohtutäituri teavitamise ja arestimise kohustus.

Ettevõtetele valmistab muret tänane olukord, kus kohtutäiturilt saadud töötaja sissetuleku arestimise akti täitmisega kaasnevad ettevõttele täiendavad ülesanded ja kulud, mida ettevõttele ei hüvitata. Probleemi lahendamiseks saatis koda justiitsministeeriumile kaks ettepanekut.

Kui kohtutäitur saadab võlgniku tööandjale töötasu arestimise akti, siis kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid. Tööandja peab muu hulgas arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning lisaks peab tööandja tegema ülekande kohtutäituri arvelduskontole. Arestimisakti täitmisega seotud toimingutega kaasnevaid kulusid tööandjatele aga ei hüvitata. Seega sisuliselt osutavad tööandjad täna kohtutäituritele tasuta võla sissenõudmise teenust.

Probleemile on kaks lahendust

Esimeseks tegi koda ettepaneku, et kohtutäitur peab tööandja nõudmisel hüvitama töötasu arestimise akti täitmisega kaasnevad kulud fikseeritud summa või teatud protsendi ulatuses kinnipeetud töötasust. Tööandjale tekkinud kulud peaks kohtutäitur tasuma oma tasu arvelt nii, et ei suureneks võlgniku kohustused. Kuna tööandja täidab sisuliselt kõrvalkohustusena kohtutäituri ülesandeid, siis oleks selline lahendus tööandja jaoks õiglane.

Alternatiivina pakkus koda välja lahenduse, et tööandja annab pärast arestimisakti kättesaamist kohtutäiturile teada arvelduskonto, kuhu tööandja kannab töötaja töötasu. Sellisel juhul ei arvesta tööandja, kui suur osa töötasust tuleb kinni pidada ning ei tee ülekannet kohtutäituri arvelduskontole, vaid annab kohtutäiturile üksnes teavet selle kohta, millise konto peab kohtutäitur arestima.

Sellise lahenduse korral ei tekiks tööandjal nii suures ulatuses lisakohustusi. Juhul kui tööandja teeb palgamakse või hakkab tulevikus tegema töötaja nõudmisel palgamakseid sularahas, siis tekiks tööandjal kohtutäituri teavitamise ja arestimise kohustus.