Eesti Võlausaldajate Liidu juhatuse liige Marie Rosin esines 16. märtsil Rahvusvahelisel avaliku ja erasektori koostöökonverentsil majanduskuritegevuse tõkestamisel, kus avalikustas ettepanekute pidepunktid võlausaldajate kaitseks pahatahtlike maksejõuetuste vastu. Tänaseks on ettepanekud esitatud Justiitsministeeriumi maksejõuetusrevisjoni komisjonile, riigi Prokuratuurile ning Keskkriminaalpolitsei Majanduskuritegude büroole.

Kutsume kõiki EVULi liikmeid ja teisi eesti ettevõtjaid avalikule diskussioonile ettepanekute sisu osas, et tagad probleemile laiem kõlapind ning selle tulemusena reaalne tegevus olukorra parandamiseks riigivõimude poolt.

Ootame kõiki kaasa mõtlema ja oma arvamust julgelt avaldama!
Arvamusi ootame: info@evul.ee, marie.rosin@evul.ee või telefonil +372 5045 962.

EVULi ettepanekud maksejõuetuste vastu:

1) Välja selgitada juhud, mis eeldavad ettevõtlus- või ärikeelu rakendamist ja selle kohaldamiseks mõistlikku ajaperioodi. Ärikeelu rakendamine üksnes pankrotimenetluse lõppemiseni või raugemiseni ei ole piisav.

  • EVUL-i kasutuses on laiaulatuslik juhatuse liikmete maksekäitumiste analüüs, mis võimaldab tuvastada tahtlike maksejõuetuse tunnused, mille põhjal on võimalik määrata mõistlikud piirmäärad ärikeeldude rakendamiseks.

2) Maksu- ja erasektori võlgades ettevõtte võõrandamisel juhatuse ja/või omaniku vastutuse regulatsioon (vajalik meede variisikute massilise kasutamise lõpetamiseks):

  • Kohustuslik audiitorkontroll enne ettevõtte võõrandamist.
  • Aruandekohustused (majandusaasta aruanded ja maksudeklaratsioonid) enne võõrandamist peavad olema täidetud.
  • Juhatuse liikme vahetuse teavitamise piiraeg, mil on võimalik esitada järelepäringuid või nõudeid olemasolevale juhatuse liikme(te)le.
  • Majandustegevuse kindlustusfond

3) Pankrotiga hilinemisel leida töötav meede, mis reguleeriks õigeaegset pankrotimenetluse algatamist:

  • Võimaldada võlausaldajal esitada kohtule põhjendatud (vastavalt regulatsioonile) taotlus ettevõtte pangatehingute avamiseks.
  • Pangatehingute haldamine tarkvaras, mis automatiseeritult koostab pangaandmete põhjal raamatupidamise väljatrükid ja sellekohane koostöö erasektoriga, näiteks EVULi koostööpartneri Inforegister.ee-d arendaval Register OÜ-l on pangatehingute haldamise prototüüp olemas. Tehingute haldamise tarkvara võimaldab tuvastada reaalse ajaperioodi, mil ettevõte muutus maksejõuetuks.

4) Muuta võlgade puudumise korral ettevõtete likvideerimise protsess lihtsamaks. Praegune alternatiiv – sundkustutamine Äriregistrist:

  • Portaali Inforegister.ee kogemus näitab, et ettevõtjad ei saa likvideerimise protsessi vajadusest aru ega oska ettevõtteid likvideerida, mistõttu on Äriregistris likvideerimismenetlus pooleli tuhandetel ettevõtetel, millest osadel juhtudel on aruanded esitamata kuni 20 aastat. Seda võimaldaks korrastada riiklik register ettevõtetest, kes soovivad oma ettevõtte tegevuse lõpetada, kuid on takerdunud bürokraatiasse. Eestis on registreeritud ettevõtteid ca 230 000, mis arvestuses tööealise elanikkonna suurusega, ei ole mõistlikus vahekorras.

5) Pankrotiprotsesside avalikustamine (pankrotiprotsessist võlausaldajate raha kättesaamine on keeruline ja kulukas, mistõttu loobutakse oma õiguste kaitsest):

  • Pankrotihaldurite valduses olevad andmed teha avalikuks (nõuded-kohustused, arvamused/eksperthinnangud). Pankrotiprotsessid viiakse läbi suletud ringis, mistõttu pankrotimenetluste põhjuste ja tagajärgede ülevaade on puudulik.
  • Kohtutäiturite valduses olevad täitemenetlusandmed teha avalikuks.
  • Pankrotihaldurite ja kohtutäiturite tegevuste tõhustamine ja parem järelvalve. Parem koostöö ja informeeritum andmeside võlausaldajatega (lahendus e-keskkond).
  • Pankroti kindlustusfondi loomine, mis võimaldaks finantseerida pankrotimenetlusi. Paljud ettevõtjad krediteerivad pankrotistunud ettevõtete nõuded, millega omakorda rikutakse raamatupidamise seadust ja ka riigil jääb saamata käibemaks. Leida ühine riigi-ja erasektori vahel toimiv mudel, kus nõude olemasolu korral ei jääks riigil saamata tulu ja erasektoris julge võlausaldaja ei peaks üksi maksma kinni keerulisi ja kulukaid pankrotimenetlusi. Eesmärk peaks olema ka pankrotiprotsesside tulemuslikum läbiviimine.

6) Seada mõistlik piir lokkamatule ettevõtete loomisele, kui neid tegelikult ei ettevõtluses reaalselt ei kasutata (0 käive) või kasutatakse kulude ja tulude optimeerimiseks, näiteks juhtumid kus omanik ja/või juhatuse liikme ettevõte pakub teenuseid/tooteid ühe ja sama valdkonna põhiselt. Kulud ja sellega seotud võlad jäetakse ühte ettevõttesse, kuid tulud liiguvad teise, mis moonutab konkurentsiturgu ja võimaldab tooteid müüa alla omahinna.

  • Kehtestada käibe alampiir, millest allapoole ei ole mõistlik ettevõtet majandada/ülal pidada (siduda näiteks palgakvoodiga. Lisaks määrata käibe tekke ajaline piir, mil ettevõte peab hakkama käivet tootma või arendustegevused/investeeringud käibe tootmise arengufaasi viima.
  • Kehtestada mõistlik ülempiir, kui palju suudab üks inimene erinevate valdkondade ettevõtteid juhtida.
  • Luua professionaalne ettevõtjate nõustamise / täiendõppe süsteem (e-õppekeskkond, foorum, sotsiaalne mentorlus, ettevõtlikkuse ja läbilöögivõimelisuse kasvatamine jms).