Eesti Võlausaldajate Liit (EVUL) korraldas augusti lõpus kaks maksejõuetust käsitlevat seminari, kus esitleti analüüsi möödunud ja käesoleval aastal tegevuse lõpetanud ettevõtetest. Liidu asutaja Marie Rosina sõnul on oluline võlausaldajate teadlikkuse tõstmine nii üldolukorrast kui ka peamistest skeemidest ja juhtumitest.

Ainult siis, kui ettevõtjad ja ka riigiesindajad on probleemi teadvustanud, saab midagi muutuma hakata. Niikaua kuni lepitakse sellega, et aastas kaob ebaausal teel ligi 100 000 000 €, saavad karistamatult tegeleda nii ettevõtete hülgajad, variisikud ning pankrotimeistrid. Eesti Võlausaldajate Liit on loodud selleks, et koondada enda selja taha kõigi ausate eesti ettevõtjate hääled, et üheskoos liidu eestvedamisel hakata muutma meie ettevõtluskeskkonda ausamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Läbilõige viimasest 15. aastast

2000-2004 – perioodi iseloomustab suhteliselt tagasihoidlik majandustegevus, kus ka võlglasi oli vähe ja üldine mentaliteet oli see, et võlgu jäämine oli taunitav. Organiseeritud kuritegevuses käis offshore firmade kaudu, kuid seda esines siiski võrdlemisi minimaalselt ning kui keegi jäigi võlgu, lahendati probleemid nn omakohtus.

2005–2008 – imeilus “õhku” täis õitseaeg, kus kõik said rikkaks, ettevõtjateks hakkas ka massiliselt senine palgatöölisklass. Nende seas oli asjalikke ja tugevaid juhte aga ka neid, kelle ärieetika ja oskused majandada jäid tugevalt alla soovile kiirelt ja lihtsalt rikkaks saada.

2009- 2013 – Majandussurutis ja kokkupuude reaalsusega tõi paljud haljalt oksalt tagasi argipäeva. Vahendeid valimata püüti säilitada endist elustandardit ning kaotajaks jäid enamasti need, kelle eetika- ja moraalinormid ei luba ebaeetilist käitumist.

2014-2016 – Nii maksupettustel kui ka võlausaldajate krediidipettustel põhinev massiline must äri õitseb erakordselt hästi. Piiramatult luuakse uusi ettevõtteid, kas siis üksikute tehingute jaoks või on nende ärimudelisse juba pankrot sissekirjutatud. Internetist leiab mitmeid veebilehti, kus pakutakse võimalust vabaneda võlgastest ja võlausldajatest müües oma ettevõte vaheisikutele, kes need siis libalikvidaatoritele edasi toimetavad.

Analüüs: Maksejõuetuse tõttu tegevuse lõpetanud ettevõtted

Mis on mis:
Tüüpiline pankrot (staatusega: pankrotis)
–Pankroti väljakuulutamine
–Pankroti väljakuulutamata jätmine raugemise tõttu
Pankrot kuulutatakse välja kahel juhul – kui kohtunik tuvastab, et ettevõttel on vara (näiteks kinnistud) või kui tuvastab, et vara ei ole, siis teeb määruse, et pankrot algatakse vaid juhul, kui võlausaldajad tasuvad pankrotihalduri deposiiti 2000-6000€ (halduri töötasuks), mis tuleb kindlaks ajaks tasuda võlausaldaja või võlausaldajate grupi poolt.

Pankrotti ei kuulutata välja juhul, kui võlausaldajad ei soostu maksma pankrotihalduri deposiiti raha ning kohtunik väljastab määruse – pankrotimenetlus lõpetatud pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu

Ebatüüpiline pankrot (staatusega: sundkustutatud)

Sundkustutatud ettevõte on ettevõte, kes on jätnud esitamata oma majandusaasta aruanded 3 ja enam aastat. Tegemist on uue pankrotivormiga, mis aastast – aastasse süveneb ja mida haldab Äriregister. Võib öelda, et see ilming on kaasnenud Eesti turule iseloomuliku ettevõtlusvabadusega ja 3-minuti ettevõtetega. Olukorras, kus  vabaduse raames on jäetud reguleerimata ettevõtlusega kaasnevad kohustused ja fookus on suunatud ettevõtete asutamisele, mitte nende jätkusuutlikusele, ongi tulemuseks kreenis ärikeskkond.

Juhtumite arvnäitajad:
Tüüpilist pankroti, mida me kõik teame kohtumenetlustest – on mitukümmend korda vähem, kui ebatüüpilist. Eestis asutatakse iga kuu keskmiselt 1500 – 2000 ettevõtet. Kokku on Eestis äriühinguid 230 000 ja neist käivet vähemalt 10 000 € kuus teevad vaid ca 45 000 ettevõtet. Kaks kolmandikku asutatud ettevõtetest eksisteerib kõigest 3-6 aastat, siis on nende lõpp. Kuidas see lõpp välja näeb? Kui kuus lõpetab ametlikult läbi likvideerimise või pankrotiprotsessi keskmiselt 100 ettevõtet, siis 500-600 kuus sundkustutatakse.

Muutus saab tulla vaid siis, kui ettevõtjad seda ise soovivad

Ettevõtlusvabadus on inimese põhiseaduslik õigus, kuid õigusega peab kaasnema ka kohustus. Kohustuse täitmata jätmist ei saa lahendada vaid karistamisega, vaid seda on võimalik tõkenditega piirata. Me ei saa ka täielikult välja juurida näiteks pangarööve, kuid samas saab muuta nende läbiviimist nii raskeks, et vaid vähesed üritavad. Kujutage korraks ette olukorda, kus pangad keskenduksid turvameetmete asemel kurjategijate jälitamisele ja raha tagasisaamisele. Praktilised kogemused ja terve mõistus ütlevad, et turvameetmete rakendamine on tunduvalt tõhusam, kui tagajärgedega tegelemine, kuid ometigi ei rakendata seda võitluses majanduskuritegevuse ja maksejõuetusega. Tänases ühiskonnas ettevõtjad võitlevad üksi oma enda õiguste eest, kuid see võitlus on juba ette kaotatud.