Eilsel e-residentuse konverentsil paluti Eesti Võlausaldajate Liidu loojal ja Inforegister.ee asutajal Marie Rosinal esitleda analüüs e-residentide ja nende tegevuse kohta Eestis. Analüüs iseenesest midagi jahmatavat välja ei toonud – tegemist on niivõrd noore nähtusega ning tegelikku mõju e-residentide ja nende tegevuse kohta saab hinnata alles aastate pärast. Riskide kohapealt on aga kõige olulisem mõista, mis on tegelikud kitsaskohad ning keda need enim mõjutavad.

Konverentsil toodi välja e-residendi profiil, kelleks on keskmine või isegi mikroettevõtja, kes soovib näiteks asukohavaba äriga tegeleda. Näitena esitleti juhtumit kunstnikust, kes tänu e-residentsusele saab oma pilte Eestis müüa ning ennast ise majandada. Ühel hetkel saab kunstnik väga hea tellimuse Eesti ettevõttelt pildiseeriale, et sisustada restorani interjöör. Kõik laabub kenasti – kunstnik saadab oma tööd, esimesed arvedki laekuvad ja siis on järsku vaikus. Peagi selgub, et ettevõte, kellega koostööd tehti, on äriregistri andmetel nime ja asukohta vahetanud. Mis edasi?

Sarnaseid juhtumeid, kus nõutud välismaalased ei saa aru, mis on toimunud ja kuhu on kadunud ettevõte, juhatus, varad ja lepingujärgsed summad, toodi konverentsil välja mitmeid. Samuti rõhutasid nii Katrin Madisson SORAINEN-ist kui ka Kai Härmand Justiitsministeeriumist, et e-residendid iseenesest ei too kaasa riske. Riskid, mis võivad võimenduda e-residentide tõttu, tulenevad meie enda majanduskeskkonnast ja ärikultuurist.

Minnes nüüd tagasi kunstniku näite juurde, siis lool võib olla mitu erinevat lõppu. Esiteks saab kunstnik pikapeale aru, mis toimus. Ta tutvub lähemalt variisikute, libalikvidaatorite ja ka olukorraga, kus seaduse rikkumine (näiteks valeandmete esitamine majandusaasta aruandes) on karistatav, seaduse mittetäitmine (aruande mitteesitamine) aga mitte. Teiseks võib juhtuda, et kunstnik loobub e-residentsusest ja äritegevusest ning räägib oma sõpradele ja tuttavatele, et ilus õun, aga uss on sees. Kunstnik võib isegi proovida algatada kohtumenetlust ja võib isegi maksta deposiiti, et lõpuks teada saada, et ettevõtte on varatu. Ja sellega lugu lõppebki.

Tegelikkuses tuleb nii e-residente kui traditsioonilisi residente kohelda võrdselt, aga tekib küsimus, millised on võlausaldajast e-residendi võimalused ennast ise eelpool toodud kunstniku näite põhjal Eesti ärimaastikul kaitsta?

Kokkuvõttes ei tuleks rääkida ainult sellest, mis riskid kaasnevad e-residentsusega Eesti riigile, vaid ka sellest, mis riskid kaasnevad e-residentsusega välismaalastele, ehk väljast tulenevate ohtudega tegelemise kõrval tuleks pöörata rohkem tähelepanu riskidele, mis tulenevaid meist endist.

Lisainfo:
E-residendid ja välismaalased numbrites:
Eesti isikukoodiga välismaalsed (sh e-residendid)
Ca 2000 isikut ja 1100 ettevõtet

Finantsseis:
Käibemaksukohuslased – ca 400 ettevõtet, neist peale e-residentsuse saamist ca 130 ettevõtet.
Tasutud riiklikud maksud 2015 aastal – 34 mln.
Tasutud tööjõumaksud 2015 aastal – 29 mln, neist peale e-residentsuse saamist – negatiivne (allikas: EMTA),
kuid ettevõtted, kes on teinud e-residentidele väljamakseid on tasunud makse ca 690 tuhat eurot.
Käive 2014 aastal – ca 376 mln eurot.

Võlaseis (maksu- ja võlausaldajate võlad kokku):
01.05.2016 seisuga – 535 tuhat eurot (56 ettevõtet), neist püsivalt võlas 424 tuhat eurot (42 ettevõtet).
Likvideerimisel 35 ettevõtet.
Pankrotis 8 ettevõtet.

Eestis tegutsevad välisisikud:
(ilma Eesti ID-ta)
Isikuid kokku ca 19 tuhat.
Kehtivad seosed: 16 tuhat ettevõttet
Käive 2014: 6,3 mld eurot
Koguvõlgade maht: 75 milj (430 ettevõtet) eurot
Neist püsivalt võlas:  68 milj (46 ettevõtet) eurot
Neist TOP 10 võlgased: 10 ettevõtet (60 milj eurot)