Intervjuus Äripäevale vastas justiitsminister Urmas Reinsalu küsimusele võlgadega võõrandatud ettevõtete sundlõpetamise kohta, et tegu on profesionaalse likvideerimisega.

Vastuses jääb ebaselgeks, mida peab Reinsalu silmas äriühingute professionaalse likvideerimise all. Kas riik on loobunud olukorraga tegelemisest ning peabki professionaalseks likvideerimiseks seda, kui näiteks varatuks tehtud ettevõtted võõrandatakse variisikutele ning sundkustutatakse aastaid hiljem äriregistrist? Jääb mulje, et sundkustutamine on üks profesionaalse likvideerimise vorme. Professionaalid selles vallas on siiski ettevõtetest raha välja viivad omanikud, kes tühjaks tehtud keha hülgavad ja variisikule matmiseks üle annavad. Matusetalituse viib aga edukalt läbi äriregister.

Eestis sundkustutati eelmisel aastal 6600 ettevõtet, mille koguvõlgade maht oli 43 miljonit eurot. Sundkustutatud maksejõuetute ettevõtete puhul on harilikult esitamata majandusaasta aruanded viimase 3-20 aasta jooksul ning selliseid ettevõtteid on Eestis umbes 20 tuhat. Juhul, kui ka need ettevõtted lähevad sundkustutamisele, siis võivad võlausaldajad ja riik piltlikult öeldes korstnasse kirjutada 155 miljonit eurot, mis on ligi 1% Eesti riigi 2016 aasta eelarvest.

Eesti Võlausaldajate Liidu (EVUL) seisukoht on, et tänased seadused ei kaitse piisavalt võlausaldajaid, kelle kanda jäävad üksnes kohustused ja oma õigusi maksma panna on raskendatud ennekõike seetõttu, et probleemsetest ettevõtetest vabanemine on ülilihtne. See on põhjuseks, miks võlgadega firmade võõrandamine on Eestis niivõrd populaarne. Sooviks teada, kas justiitsminister on hetkel kehtiva status quo poolt?