Viimasel ajal on järjest enam olnud kajastusi ja tagasisidet selle kohta, kuidas ettevõtjad on avaldanud pahameelt võlgnevuste kajastamiste kohta erinevates infoportaalides.

Ajatamine = info kustutamine?

Kehtib arusaam, et kui võlgnevus on ajatatud, siis seda justkui ei eksisteeriks. Tuleb ära peita ning mitte kuskil seda näidata. Aga kas see on õiglane kõigi suhtes? Jah, see on tunnustust väärt teguviis, kui ettevõttel tõesti tekkisid seoses eriolukorraga probleemid ning soovis leida lahendust oma võlgnevustega tegelemiseks. Kuid teisalt, kui sellise vangerduse on teinud ettevõtja, kes on seda võimalust enda huve silmas pidades ära kasutanud. Kui ta teeb liiga võlausaldajatele- kas siis me ei tahaks teada, kes ja miks nii on teinud?

Kellele siis see soodustus mõeldud oli?

Päris suures osas võlgnevusi tekitasid ja ajatasid ka ettevõtted, kellel tegelikult seda vaja polnud ja tegelesid seeläbi väikestviisi riigi petmisega, „laenates“ riigilt 0% intressiga raha, mida hiljem naeruväärselt väikeste kuutasudena tagasi maksta.

Kas siis tõesti võib öelda, et ettevõte, mille kvartali käive on näiteks 85 000€ ning MTAs on võlgnevus ajatatud kuumaksega 1500€ ja mitmete aastate peale, et see on nüüd jätkusuutlik ja edukas ettevõte? Kui firma suutlikkus sellise käibe juures on maksegraafikuga tasuda vaid selline pisike summa, millise reitingu siis peaks andma? Peitma selle info ära ja tegema näo, et kõik on parimas korras?

Kelle huve kaitsta?

Kõik me oleme arusaajad ja mõtlejad inimesed- kui võlgnevus on tekkinud eriolukorra ajal ning varasemalt pole maksehäireid esinenud ning ajatamine on tehtud võimalikult lühikese aja peale (arvestades ettevõtte suutlikust), siis saame siiski tehinguid teha ka krediiti andes, jälgides ja monitoorides olukorda.

Kuid peab arvestama ka asjaoluga, kus antud seaduselünka kasutasid kurjasti ära ka need ettevõtjad, kellel ei ole plaaniski tasuda ei riigile ega võlausaldajatele. Kelle huve me siis lõpuks kaitseme? Kui info ära peita, millele me siis tugineme?

Praegu kehtib eriti tugevalt ütlus: “usalda, aga kontrolli”. Mida rohkem ja mida avalikumalt on infot näha, seda paremini ja õigemini suudame teha ettevõtte käekäiku puudutavaid otsuseid. Aus ja läbipaistev majadus on nüüd veel olulisem kui kunagi varem.

Võlausaldajate kaitse eest seistes,

EVUL